Selgitasin välja õppijate õpistiilid kahel päevaõppe osakonna kursusel - 1. maastikuehitajate (ME) liitkursus (õppijad põhikooli ja gümnaasiumi baasil) ning 3. aednike (AE) kursus (õppijad põhikooli baasil). Maastikuehitajatele õpetan rohttaimi (avamaa rohtsed ilutaimed) ja aednikele katmikala lillekasvatust. Õpistiilide väljaselgitamiseks kasutasin
esitlust piltidega, mida sai vaadata 30 sekundit
14 nime kahekordset ettelugemist.
Joonis 1. Piltidega esitlus, mida sai vaadata 30 sekundit.
Tabel 1. Maastikuehitaja ja aedniku eriala õpilaste õpistiilide testimise tulemused.
Nende tulemuste põhjal võin arvata, et mõlemal kursusel on nii visuaalseid kui ka auditiivseid õppijaid. Kindlasti on õppijate hulgas ka kinesteetilise õpistiiliga õppijaid. Eriti on hakanud see silma testitud aednike kursusel. Nendega puutusin kokku ka juba eelmisel õppeaastal. Maastikuehitajate kuruse õpilased alles asusisid septembris Räpinasse õppima ja kokkupuude nendega on olnud suhteliselt vähene. Samas igasuguseid praktilisi ülesandeid tehakse suure õhinaga, seevastu ettekannete kuulamine eriti kaua huvi ei paku. Õppijad ise olid sellisest testimisest ja tulemustest väga huvitatud. Testimisele järgnenud arutelus selgus, et arvamused enda kohta läksid täppi või ka mitte. Oli neid, kes arvasid, et on nt visuaalsed õppijad ja nii näitas ka testimine. Minu jaoks oli huvitav teada saada, et mõned õppiajd on ühtviisi väga head visuaalsed ja auditiivsed õppijad. Mõtlikuks tegi mind olukord aednike kursususel. Üks õppija sellel kursusel sai minimaalsed tulemused nii visuaalse kui ka auditiivse õpistiili testis. Tegemist võib olla õpiraskustega õppijaga, kinesteetilise õppijaga või ta pööranud testimisele piisavalt palju tähelepanu. Igal juhul pööran sellele õppijale edaspidi rohkem tähelepanu. Testimine kinnitas, et pean õpetajana looma mitmekesiseid õppematerjale ning andma õppijatele eritüüpi ülesandeid (esitluse loomine ja ettekandmine, mõiste- ja ideekaardid, ristsõnad, töölehed ja pusled, postrid ja kollaažid, interatiivsed testid, Kahoot, Wizer jt, videod, SWOT, blogi või koduleht), et kõigil oleks huvitav ning õppimine toimuks. Rõhk oleks isetegemisel, praktilistel töödel, taimede nn praktilisel õppimisel (reaalse taime nägemine, nuusutamine, katsumine jms).
Joonis 2. Maastikuehitajad lillede seemneid puhastamas ja pakendamas. Ladinakeelsed nimed tuli otsida taimenimede andmebaasist kasutades oma nutivahendit.
Samasuguse testimise tegin ka sesioonõppe 2. keskkonnakaitse kursuse õpilastele. Sellele kursusele õpetan veebirakendusi ja programme, mida saab loodushariduses kasutada. Kuna tegemist on kaudselt pedagoogilise teemaga, siis ka eelkõige sel eesmägil testi nendega läbi tegingi. Soovisin, et õppijad teadvustaksid, et inimesed õpivad erinevalt ning seetõttu on väga oluline vahendite valik, mida kasutada. Taaskord oli õppijatel põnevust palju. Tulemusi ma ei fikseerinud, küll aga selgus arutelu käigus, et täiskasvanud õppija oskab ennast paremini analüüsida ning ka õppimisstiili enne testimist määratleda.
Mina ise olen nii üle keskmise visuaalne kui ka auditiivne õppija. Sellise tulemuse sain, kui samasuguse testimise esmakordselt Promethean tahvli koolitusel selle läbi tegin. Ma ise arvasin, et olen rohkem visuaalne õppija. Üllatas, et auditiivse õppimisstiili väljaselgitamise test nii kõrge tulemuse andis.
Uue katsetamine
Olen paljusid erinevaid vahendeid tundides kasutanud, seetõttu päris uue vahendi leidmine on mulle keerukas. Püstitasin ülesande enda jaoks hoopis nii, et kastetan midagi täiesti uues situatsioonis. Mõttes oli kasutada mõnda visuaalset tulemust andvat testimise vahendit suures, võõrkeelse kuulajaga auditooriumis, mis võiks kuulajatele olla uus ning samal ajal ka põnev. 22. septembril toimus EUROPEA Internationali (rohelise sektori kutsehariduse võrgustik, kuhu kuuluvad 25 Euroopa riigi esindajad) konverents, mille korraldajaks olin. Konverentsi käigus said kuulajad ülevaate Eesti põllumajandusest, kutseharidusest, ootustest 21. sajandi töötajatele, millised on tänapäeva õppijad jms. Lisaks tutvustati valdkonna nutikaid lahendusi ning HITSA tegemisi. Mõtlesin, et konverentsi saaks väga hästi kokku võtta auditooriumi kaasamisega ning arvamuste küsimisega, pannes kuulajad nii päevale tagasi mõtlema. Kuna osalejaid oli saali oodata 80-90, tuli kiire tulemuse saamiseks kasutusele võtta kuulajate nutivahend. Eesmärgi saavutamiseks valisin vahendi Mentimeter, mis võimaldab küsida arvamusi ning kuvab tulemused visuaalselt põnevalt. Samas lootsin, et suurem osa auditooriumist ei ole selle keskkonnaga tuttav. Kuna konverentsi moderaator polnud keskkonnaga Mentimeter tuttav, viisin nn testimise ise läbi, moderaator aga kommenteeris tulemusi. Testimise hetkel võis saalis olla ligikaudu 60-65 inimest, küsimusele vastas 31 inimest. Tulemusega olen rahul, sest eesmärk sai saavutatud ning nii mõnigi saalis viibija sai nn WOW-efekti. :)
Joonis 3. EUROPEA Internationali rahvusvahelise konverentsi auditooriumi arvamus tuleviku töötaja omaduste kohta.
Vahendi, mille kasutamise isesiseva töö tegemise ajal ära õppisin on Plickers. Ma teadsin, et selline vahend on olemas, olin ise Plickersi nn koodidega varem küsimustele auditooriumis vastanud kuid ise ei olnud oma tunnis kasutanud. Kuna kolleeg Tiiu soovis Plickersit oma iseseisva töö ühe vahendina kasutada, siis pöördus ta kohe minu poole. Uurisin, kuidas vahend toimib ning printisin Plickersi koodid. Koodide paki jagasime Tiiuga pooleks. Tiiu jõudis nendega oma tunnis klassi ette, mina kahjuks veel mitte. Kindlasti aga katsetan, sest see on hea võimalus õppijate teadmisi pisteliselt kontrollida ka siis, kui kellegil oma nutiseade puudub.
Uute kursustega alustades kasutasin Answergardenit õppijate huvide väljaselgitamiseks. Tegemist on taaskord lihtsalt kasutatava vahendiga, mida konkreetse lühikest vastust nõudva küsimuse korral kasutada. Isegi kasutajakontot pole tarvis! Samal eesmärgil kasutasin ka Mentimeter'it. Mõlemad vahendid sobivad kiire tagasiside saamiseks. Answergardeni miinuseks on see, et tulemused võivad kaduma minna, kui link pole salvestatud või sõnapilv salvestatud. Iga kord tuleb uus nn küsimus teha. Samas kasutamine on ääretult lihtne, samuti saab näha, mitu korda mingit sõna, vastust sisestati või pakuti.
Joonis 4. Keskkonnakaitse eriala õpilaste huvid.
Joonis 4. Maastikuehitaja eriala õpilaste huvid.
27. septembril alustasin taaskord püsilillede täienduskoolituskursuse läbiviimist. Kuna kursus on e-õppe toega, palusin õppijatel luua ülesannete esitamiseks oma veebipõhine õpikeskkond. Esimesel õppepäeval tutvusmise põgusalt Weeblyga. Koolituspäeva tagaside põhjal võin öelda, et kursuslastel oli Weeblys kodulehe loomine põnev väljakutse ning seda oskust peeti tänapäeval väga oluliseks. Mõnel kursuslasel tekkis kohe ka mõte oma ettevõtte kodulehe loomisest jne. Mõned kursuslased jäid siiki GoogleDrive'i kausta juurde. Kursuslaste loodud õpikeskkondi saab vaadata siit. Veebipõhiste õpikeskkondade loomine täitis mitut eesmärki - tõusis õppijate IKT-vahendite kasutamise pädevus, samuti leian kõikide kursuslaste tööd kenasti üles. Ära jääb e-kirjade tulv. Miinuseks on see, et vähese arvutikasutusoskusega õppija võib hätta jääda ning vajada põhjalikumat juhendamist. Hädasolijaid tuleb eraldi juhendada. Olen kasutanud nii ekraanipilte kui ka ekraanivideosid.
Joonis 6. Lühijuhend ekraanipiltidest, kuidas Weebly kodulehe URL-i leida.