9.-10. veebruar, Tallinnas Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
Meediapädevus õppetöös Milline roll on täna ja hakkab tulevikus olema meedial? Kuidas meediakirjaoskust ja filmi õppetöös kasutada?
Katrin Sigijane Phubbing -> tegevuse katkestamine meedia tarbimise (nutitelefon) tõttu. Uudsus, vaheldusrikkus. 47% 15-24aastastest saab oma uudised Facebookist. Noorte arusaam maailmast: if you always say no, you'll never say yes 65% praegustest õpilased töötavad ametikohtadel, mida täna veel ei ole. Väga paljud hakkavad tööle digitaalses maailmas, üle maailma. Tulevikus hakatakse koostööd tegema erinevast rahvusest, erineva kultuuri taustaga inimestega. Suhtlusoskus!
Meediapädevus
kanalid
postitused (info filtreerimine, influencerid)
turvalisus (suur osa meie inimestest elab teises meedia ruumis -> turvarisk; meediakanalites kiusamine..., äkki paljas pepu tahab 30 aasta pärast saada kohtunikuks -> vanemad!)
sisu ja allikate kriitiline analüüs
minu lugu kirjas, pildis, helis - avastaja, eneseväljendaja, kultuuriline muutus
sisu loomise etapid: ettevalmistus, tootmine, järeltootmine
Teadlik fakti- ja taustakontroll:
kelle vaatenurk/ huvi
teine arvamus
muud autorid samal teemal
sama teema eri kanalites/ piirkondades
Arendab analüütilist ja kriitilist mõtlemist
Idee tekkimise 4 põhiküsimust: kes? kus? mida? miks? Ülesanne Loo lugu, kuni 6 kaadrit. Kaader-kaadri haaval.
Meedia ja filmiloome elemendid pakuvad lõbu ja naudingut, kombinatsioonis peidetud ülesande ja probleemi püstitusega on need suurepärased vahendid sisemise õpimotivatsiooni ja uudishimu kasvatamist. Tulem:
kriitilisem tarbija
kvaliteetsem digikultuur
Kogemus: * rollid ja ülesanded meeskonnas * filmimine, kompositsioon, esteetika * helid * monteerimine, sh programmeerimine * žanrid ja struktuur
laiem sotsiaalne pilk teemale ja põhjustele
kliitilisem publik/ tarbija
autorluse väärtustamine, eetika
põhjus, seosed, tagajärg
tööharjumus
Ristmeedia
loo jutustus läbi erinevate platvormide:
koduleht
FB
Instagram
artikkel
raamat
reklaam
teleseriaal
Transmeedia loojutustus
Oskus levitada oma lugu erinevatel platvormidel, "istutades" vihjeid ja oskusi ning sihtgrupp peab ise loo kokku panema.
FB, Instagram, viktoriin, QRkood, raamat, veeb, video, postkaart jne
18.-22. märts on Euroopa meediapädevuse nädal.
Mis on tehisintellekt, kuidas hakkab see mõjutama haridust ja kuidas tehisintellekti hariduses juba täna kasutatakse? Hariduse tehnoloogia kompass
Kairit Tammets
Tehisintellekt (artificial intelligence)
Miks? Toetab ja võimendab inimese loomingulist tegevust:
peamurdmise ülesannete lahendamine
Kas täna on?
Tööjõud - inimese jaoks igavad, rutiinsed, ohtlikud liiga keerulised tööd
transport - isesõitvad autod
äri ja turundus - võimalused ettevõtjatele (chatbots, uudisvood, soovitused)
"kodune elu" - nutikad virtuaalsed assistendid: Siri, Google Assistant
Tehisintellekt hariduses
andmete maht kasvab: õpokeskkonnad, digitaalsed keskkonnad ja õppematerjalid, eksamite ja tasemetööd...
.....
Võimalused:
optimeerimine - saame teada, kuidas digikeskkondi ja õppematerjale kasutavad, milliseid tulemusi õppimisel saadakse, selle põhjal otsuste tegemine
hindamine - kiire ja automaatne vigade leidmine, mustritest seoste tekitamine
märkamine - tüüpvead, nõrgad kohad teadmistes
personaliseerimine - kohandamine
õppeprotsessi analüüsimine - mis töötab ja mis mitte ning miks?
Robootika ja programmeerimine on sama tähtis kui mõni muu kirjaoskus.
Milline on turvaline digimaailm? Miks see tehnoloogiamaailmas laineid lööb? Mida tuleks eelkõige silmas pidada turvalise digihariduse puhul?
Marit Dremljuga-Telk
Privaatsuse uus tähendus GDPR Kõiki andmeid, mida maha jätame, nähakse uue naftana. Andmed on seotud privaatsusega. Uus privaatsus. Keegi ei tea, mis see saab olema.
Mida rohkem me endast ära anname, seda rohkem vastu saame, seda mugavamaks teenused meile lähevad, seda lihtsamaks muutub nende kasutamine. Kaotame nii turvaliseuses kui ka privaatsuses.
Kasutajatelt oodatakse teadlikke valikuid. Paindlikkus on ettevõtluses konkurentsieeliseks. Nõusolekute küsimine nn osade kaupa. Kontekstipõhine privaatsus.
Kontekstipõhised kokkulepped koolielus
Nt õpikeskkonna teenuse kasutamisel tuleb pakkujaga alati rääkida, kes vastutab õppeprotsessiga seotud andmete eest, kuidas nende kättesaadavus tagatakse ning mis tingimustel ja missuguses kantekstis neid kasutada võib. Suurem andmete hulk nõuab hoolikat haldamist ja töötlemist. Et mõista iga õppija personaalseid vajadusi, peavad koolid koguma rohkem andmeid. 85% seires osalenud koolidest kasutab pilveteenuseid andmete kogumisel, säilitamise. See omakorda nõuab enam jälgimist. Isikuandmete kaitse juhendmaterjal on koolidele olemas. See aitab koolil asjad miinimumtasemele läbi mõelda.
Mida õpetada uue privaatsuse kontekstis? Privaatsuse puhul tuleb mõista, et see on ülimalt individuaalne ja kultuuriruumist sõltuv (ka tehnoloogiaga seotud privaatsuse puhul). Privaatsuse maailmas on oluline õpetada tehnoloogiaga seonduvalt eetikat, millest peaksid lähtuma kõik praegused IT-valdkonna töötajad. Näiteks infoühiskonda loov insener peab võtma vastutuse: tema loodud süsteemid ja algoritmid hakkavad muutma maailmas. Oluline on õpetada eetikat.
Õppijate, kooliinimeste, lapsevanemate teadlikkuse tõstmine. Koolis tegeldakse, pigem on tarvis vanemate teadlikkust tõsta. Search-U -> Regio järeltulija. Tegelevad mahajäetud andmete visualiseerimisega.
Üks digitaalne identiteet Sul on üks digitaalne identiteet ja sa kasutad seda erinevates rollides. Sa kasutad seda õpetaja, lapsevanema, õpilase või kodaniku rollis. Esimene samm selles suunas on juba tehtud - haridusasutustele mõeldud kasutajakontode haldamise süsteem HarID.
Digitest Riigiasutustele mõeldud Digitest, millega on praeguseks testitud tuhandete riigiöötajate küberteadmisi ja välja selgitatud nendega seotud küberriskid. Selleks, et panna alus uue põlvkonna küberoskustele, on plaanis jagada Digitesti koolidega, et ka koolilapsed saaksid põhihariduse ühe osana küberhügieeniõpet.
Ka haridusasutused võivad olla küberrünnakute sihtmärgid
Koolidel on palju teavet ja tihti piiratud ressursid - võrku ühendatud seadmeid on palju, IT-tuge pole piisavalt... Plokiahela tehnoloogiat nähakse kui võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas. Koolides on vajalike oskustega töötajate nappus, mis on ohuks.
Maailm on nii kompleksne ja see ei peatu!
Personaalsema õppe suunas liikumiseks vajame rohkem teadlikult ja mõtestatult kogutud andmeid õppijate ja õppeprotsessi kohta. Täielik tehnoloogiatrendide raport avalikustatakse 21. veebruaril.
10. veebruar, Tallinnas
Mis on asjade internet ja milline koht on tal hariduses? Millised ohud võivad kaasneda? Mart Laanpere
Asjade internet on selline osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mis võivad olla sõidukid, koduseadmed jne. Neisse on sisse ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, sensorid ja mõnel juhul ka ajamid. Ned võimaldavad kasutajatel ja teistel seadmetel omavahel suhelda ning seadmete käitumist (nt käivitamist, seiskamist) juhtida ja automatiseerida, Sünonüümid: värkvõrk, nutistu.
Tööstus 4.0 -> neljas tööstusrevolutsioon (nutika tehase revolutsioon) Uus põlvkond disainib uudseid lahendusi. Gartner: 10 tehnoloogiatrendi 2019 (gartner.com/smarterwithgartner)
Värkvõrk koolis: haridustehnoloogia
Nutikodu ja -kontori lahendused energiasäästuks, turvalisuseks
liikumisanduritega valgustid, uksed, kraanid
passiv-koolimaja
automatiseeritud kliimasüsteem
Žest- ja hääljuhtimisega esitlus- ja katseseadmed
Robotid
Nutilaborid
Aktiivsusmonitorid
Aktiivsusmonitorid
Värkvõrk koolis: tehnoloogiaharidus
Robotid
Automatiseeritud kliimasüsteemi andmestik õpilastele uurida
STEM-projektõpe 7.-9. klassis loovtööna (nt nutilabor, hüdropoonika, robotmatemaatika ja -füüsika, kosmosekoolid)
Mis on suur- ja avaandmed ning analüütika ning nende koht hariduses? Kuidas juba täna neid hariduses kasutada saab? Mart Laanpere
Suurandmed (big data) on hiigelsuurandmed ja isetekkelised andmekogumid, mis võimaldavad keerukat andmeanalüüsi spetsiaalse tarkvara abil. Andmeanalüütika on andmetaeduse meetodite praktiline rakendamine suurandmete automatiseeritud töötlemisel, mille tulemusena valmivad diagrammid, trendiprognoosid ja soovitused aitavad ka ilma programmeerimis- või statistikahariduseta inimestel langetada otsuseid. Näide Hans Rosling
Miks peaks kooli andmeanalüütikaga tegelema?
Nutikam juhtimine ja otsustamine:
kooli arengu juhtimine (Digipeegel)
energiasääst
haridustehnoloogilised soovitussüsteemid, mis põhinevad õppijamudelil ja tõenduspõhistel soovitustel
Õpilaste ettevalmistus andmepõhiseks otsustamiseks ükspuha mis erialal või õppimaasumiseks uutel erialadel (nt andmekuraator)
Aitab muuta õppimise huvitavamak ja "rasketes õppeainetes" (STEM)
Mida võiks kool juba täna teha?
Digipeegel - andmete (tõendusmaterjalide) kogumine ja visualiseerimine, nende põhjal kooli arengu juhtimine
Data Team ja EduLab - TLÜ Haridusuuenduse tippkeskus toetab/nõustab õpetajate meeskondi, kes soovivad süvendatult (andmepõhiselt) uurida ja lahendada pedagoogilisi probleeme